SÜSIVESIKUD KUI AINEVAHETUSE NURGAKIVID
Süsivesikud, glükoos ja insuliin – ainevahetuse nurgakivid, mis on meie organismis omavahel tihedalt läbi põimunud. Kuigi süsivesikuid materdatakse süüdimatult ja tihti kahjuks ebaõiglaseltki, on ja jäävad need oluliseks energiaallikaks meie keha rakkudele.
Parimad süsivesikute allikad on teraviljatooted, eelistatult täisteratooted, nagu pudruhelbed, täisterariis ja -pasta, tatar, kinoa, leivad-sepikud-saiad, samuti kartul, maguskartul, marjad, puu- ja mõned köögiviljad.
Lisaks sellele, et süsivesikud mitmekesistavad ja tasakaalustavad meie toidulauda, on paljud süsivesikurikkad toiduained kiudainetega “rikastatud”. Veel on neis rohkelt erinevaid vitamiine ja mineraalaineid, eriti kaaliumi, magneesiumi, vaske, aga ka rauda ning B- ja C-vitamiine.
Keerukate ainevahetuslike protsesside toimel süsivesikud muundatakase meie organismis glükoosiks. Viimast kasutavad inimkeha erinevad rakud funktsioneerimiseks ja kehaliseks tegevuseks.
VERESUHKRU TÕUS ON OK
Iga kord, kui me sööme ja toit sisaldab süsivesikuid, siis meie veresuhkru tase ja kontsentratsioon tõusevad. Kui oleme terved, siis kõrgeim veresuhkru tase on 30-60 min pärast söömist ning langeb baastasemeni u 1,5-2 h pärast. Selleks, et veresuhkru tase ei läheks liiga kõrgele, tuleb seda kontrollida ning üldjuhul tuleb organism sellega suurepäraselt ise toime.
Veresuhkru ehk glükoosi normaalne tase veres sõltub mitmest tegurist
- vanusest
- tervislikust seisundist
- toidu koostisest
- söömise ajast
- paljust muust
Üldiselt on tühja kõhuga glükoositaseme normaalne vahemik 70–100 milligrammi detsiliitri kohta (mg/dL) või 3,9–5,6 millimooli liitri kohta (mmol/L).
INSULIINI TÕUS ON KA OK
Glükoositaseme muutus veres on täiesti normaalne nähtus. Täpselt sama normaalne nähtus on insuliini tõus pärast sööki. Kui veresuhkru ehk glükoosi tase tõuseb üle inimese normaalse baasmäära, vabaneb kõhunäärmest ehk pankreasest insuliin. See on hormoon, mis aitab veres ringleval glükoosil siseneda erinevatesse keha rakkudesse, kus seda kasutataske energiaks ning ülejäägi korral ladustatakse hilisemaks kasutamiseks. Glükoos ladustatakse glükogeenina lihastes ja makstas.
Insuliini sekretsioon ning tõus veres on igati vajalik ainevahetuse reguleerimiseks. Üldiselt vabaneb insuliin samm-sammult. Esimese faasi insuliini sekretsioon toimub kiiresti pärast süsivesikute söömist, esmast imendumist ja glükoositõusu. See aitab kiiresti alandada veresuhkru taset.
Insuliini vabanemine on oluline protsess, sest lisaks liigse tõusu vältimisele aitab see tagada rakkudele kiire ja efektiivse juurdepääsu energiale ehk aitab transportida glükoosi rakkudesse. Veel kuulub insuliini ülesannete hulka rasvade ladustamine ja valkude süntees. Seetõttu ongi süsivesikud ülimalt olulised organismile.
Insuliini tõus pärast sööki on normaalne ja vajalik ainevahetuse efektiivseks reguleerimiseks.
Ehkki insuliini tõus on normaalne ja vajalik, võib pikaajaline või krooniline insuliini taseme tõus olla seotud mitmete terviseprobleemidega, sealhulgas insuliiniresistentsuse, metaboolse sündroomi ja II tüüpi diabeediga. Selle tõttu on oluline säilitada tasakaalustatud toitumine ja eluviis, mis toetab normaalset insuliinitaset ja ainevahetust.
INSULIIN MÕJUTAB LIHASEID, MAKSA JA RASVARAKKE
Peamised tegevuskohad, kuhu insuliin mõjub, on lihased, rasvkude ja maks. Insuliin aitab veresuhkrut alandada, toimides mitmel viisil:
- Stimuleerib lihaseid ning rasvkudet glükoosi omastamiseks ja energia kasutamiseks.
- Stimuleerib maksarakke glükoosi salvestamiseks glükogeenina.
- Vähendab maksa glükoosi tootmist.
- Edendab glükoosi muundumist rasvhapeteks ja glükogeeniks, mis aitab hoida vere glükoosisisaldust stabiilsena.
SÜSIVESIKUTE PIIRAMINE VÄHENDAB INSULIINITUNDLIKKUST
Kui süsivesikute tarbimine on vähenenud või puudub ning seetõttu glükoosi tase veres ei tõuse, võib see mõjutada insuliini eritumist ja ainevahetust mitmel viisil:
- Insuliini tootmine ja sekretsioon sõltuvad veresuhkru tasemest. Kui veresuhkru tase püsib madal, võib insuliini sekretsioon väheneda või aeglustuda. See võib põhjustada insuliinitundlikkuse vähenemist, mis omakorda võib viia insuliiniresistentsuse tekkeni.
- Kui süsivesikute tarbimine on väga madal või puudub, hakkab keha kasutama alternatiivseid energiaallikaid, nagu rasvad. Selle protsessi käigus toodetakse ketokehi, mis võivad mõjutada insuliini tootmist ja ainevahetust.
- Süsivesikute puudumine või vähenenud tarbimine võib põhjustada ainevahetuse muutusi, sealhulgas hormonaalseid muutusi, mis võivad mõjutada insuliinitundlikkust ja insuliini sekretsiooni.
Dr Nicola Guess: Väga tihti inimesed kasutavad insuliini tõusu negatiivses tähenduses. Tavaline on ju öelda, et ära söö süsivesikuid, sest see tõstab sinu insuliinitaset. Aga see on inimfüsioloogia vääriti mõistmine.
Seetõttu tuleb süsivesikute piiramisel arvestada, et vähene süsivesikute tarbimine ja pidevalt madal glükoositase veres võivad mõjutada insuliini eritumist ja ainevahetust, mis võib omakorda mõjutada keha võimet reguleerida veresuhkru taset ja energiavarusid.
7 PÕHJUST, MIKS INSULIINI AJUTIST TÕUSU POLE VAJA KARTA EGA MÜSTIFITSEERIDA
- Insuliini tõus pärast sööki on normaalne ja vajalik ainevahetuse reguleerimiseks.
- Insuliini vabanemine reguleerib veresuhkru taset.
- Insuliini vabanemine tagab glükoosi efektiivse kasutamise kudedes.
- Insuliin mängib olulist rolli süsivesikute, valkude ja rasvade ainevahetuses.
- “Tundlik” insuliin on märk tugevast ja heast tervisest, sest võimaldab verre eritada võimalikult vähe insuliini, vähendada veresuhkru taseme suuri kõikumisi ning kasutada glükoosi efektiivselt energiana.
- Tervel inimesel vabaneb insuliin pulsatiivse sekretsioonina, mitte pidevalt. See võimaldabki täpselt reageerida veresuhkru taseme muutustele ja säilitada optimaalset glükoositasakaalu.
- Kui hommikusöök on söödud, paraneb oluliselt glükoosi kontroll lõunasöögi järgselt, sest insuliini tundlikkus on parem.
INSULIIN JA C-PEPTIID KUI OLULISED MARKERID AINEVAHETUSE HINDAMISEL
Insuliin ja C-peptiid on kaks valku, mida toodetakse kõhunäärmes ja mis mängivad olulist rolli veresuhkru metabolismis. C-peptiid on insuliini lagunemise kõrvalsaadus. Mõlemaid valke kasutatakse sageli diabeedi diagnoosimisel ja ravimisel ning nende mõõtmine võib anda olulist teavet ainevahetuse seisundi kohta.
C-peptiid on insuliini tootmise marker, mis aitab hinnata kõhunäärme beetarakkude aktiivsust. Beetarakud on kõhunäärme spetsiaalsed rakud, mis toodavad nii insuliini kui C-peptiidi. Seetõttu C-peptiidi mõõtmine veres võimaldab hinnata, kui palju insuliini toodab inimese enda organism.
Insuliini ja C-peptiidi mõõtmine võib aidata hinnata insuliinitundlikkust ja beeta-rakkude funktsiooni ning tuvastada võimalikke ainevahetushäireid.
GLÜKOOSIMONITORI CGM HEAD JA VEAD
Üks levinumaid glükoosimonitore on CGM. CGM tähistab pidevat glükoosimonitori (Continuous Glucose Monitoring). See on meditsiiniseade, mis võimaldab patsientidel jälgida oma veresuhkru taset pidevalt. Süsteem koosneb sensorist, mis on paigaldatud nahale, ja seadmest, mis töötleb ja kuvab glükoositaset reaalajas (live). CGM võimaldab paremini jälgida veresuhkru kõikumisi ja reageerida neile vastavalt, aidates seeläbi parandada diabeedi juhtimist ja säilitada optimaalset veresuhkru taset.
Kuigi CGM on tõhus vahend diabeedi kontrolli all hoidmiseks, annab see päriselus ainult osalise pildi tervete inimeste tervisest ning toitainete imendumise ja ainevahetusprotsesside kohta. Eksperdid märgivad, et hetkel puudub lihtne, odav ja laboriväline meetod, mis võimaldaks mõõta insuliini ja C-peptiidi taset ning anda objektiivset pilti inimese ainevahetusest.
CGM seadmed suudavad näidata toidu mõju veresuhkru tasemele ning peaksid aitama eeldiabeedi või 2. tüüpi diabeediga patsientidel oma seisundit hallata. Ent insuliini taseme mõõtmine pole nii lihtne ega kättesaadav. Täielikuks arusaamiseks insuliinitundlikkusest on vajalikud laboratoorsed analüüsid.
CGM seadmed on küll kasulikud vahendid diabeedi juhtimisel ja võivad aidata patsientidel paremini mõista nende keha reaktsioone toidule, kuid need ei asenda laboratoorseid analüüse insuliini ja C-peptiidi taseme mõõtmiseks, vähemalt mitte täna.
KOKKUVÕTLIKULT
- Süsivesikud, glükoos ja insuliin on olulised ja vajalikud komponendid meie keha jaoks, aidates reguleerida ainevahetust ja tagada rakkudele vajaliku energia.
- Veresuhkru tõus pärast sööki on organismi normaalne reageering, mida ei peaks kartma.
- Insuliini tõus pärast sööki on samuti normaalne nähtus, olles osa inimfüsioloogiast.
- Insuliini suurepärane tundlikkus on märk tugevast ja tervest organismist.
- Süsivesikute piiramisega võib väheneda insuliini tundlikkus.
- Täna puudub kättesaadav ja odav meetod insuliini ja C-peptiidi taseme mõõtmiseks väljaspool laborit.
- Tasakaalustatud, mitmekülgne ja vajadustele vastav toitumine ning võimalikult liikuv eluviis on olulised insuliinitaseme ja ainevahetuse optimaalseks hoidmiseks.
ALLIKAD
- Centers for Disease Control and Prevention. (2023). Diabetes Tests. https://www.cdc.gov/diabetes/basics/getting-tested.html
- Diabetes UK. (n.a). Checking Your Blood Sugar Levels. https://www.diabetes.org.uk/guide-to-diabetes/managing-your-diabetes/testing
- Fujita S, Rasmussen BB, Cadenas JG, Grady JJ, Volpi E. (2006). Effect of insulin on human skeletal muscle protein synthesis is modulated by insulin-induced changes in muscle blood flow and amino acid availability. Am J Physiol Endocrinol Metab. 291(4):E745-54. doi: 10.1152/ajpendo.00271.2005. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2804964/
- Jacobs, M. A., Keulen, E. T., Kanc, K., Casteleijn, S., Scheffer, P., Devillé, W., & Heine, R. J. (1997). Metabolic efficacy of preprandial administration of Lys(B28), Pro(B29) human insulin analog in IDDM patients. A comparison with human regular insulin during a three-meal test period. Diabetes care, 20(8), 1279–1286. https://doi.org/10.2337/diacare.20.8.1279 https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/9250454/
- Higgins JA. (2012). Whole grains, legumes, and the subsequent meal effect: implications for blood glucose control and the role of fermentation. J Nutr Metab. 2012:829238. doi: 10.1155/2012/829238. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3205742/
- Leighton E, Sainsbury CA, Jones GC. (2017). A Practical Review of C-Peptide Testing in Diabetes. Diabetes Ther. 8(3):475-487. doi: 10.1007/s13300-017-0265-4. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5446389/
- The Performance Nutrition Podcast with Dr. Marc Bubbs. (2024). Insights, Protocols & Performance Tips from 10 Top Experts. S7E19. https://open.spotify.com/episode/4wnzTFEzkvaBYz3Y3vH1lL?si=fa191f06bc724e67
- Tervise Arengu Instituut. (2024). Toidu koostise andmebaas. Versioon 12.0. https://tka.nutridata.ee/et/
- Wilcox G. (2005). Insulin and insulin resistance. Clin Biochem Rev. 26(2):19-39. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1204764/
- Fotod: www.canva.com
Janar Säkk
+372 53 03 7100
janar@tervisemeister.ee
Tervisemeister OÜ
Reg. kood 16329067
